Tuesday, May 12, 2009

Harilik võilill - Taraxacum officinale

Ravimina kasutatakse juuri ja ürti.

Juuri kogutakse sügisel või varakevadel enne lehtede kasvamist. Juur puhastatakse mullast, lõigatakse ära maapealne osa ja külgjuured, pestakse külma veega, lõigatakse tükkideks ja pannakse mõneks päevaks närbuma.

Kuivatatakse hästi tuulutatavas ruumis või kuivatis temperatuuril 40-50 °C.
Kuivanud juured on väljastpoolt hele- või tumepruunid, ilma lõhnataja mõrkja maitsega.
Sissevõtmiseks mõeldud juured lastakse läbi hakklihamasina, pannakse 3-5 cm paksuse kihina pannile ja kuivatatakse veel kord, et need ei kleepuks kämpudeks.

Säilitamisaeg on 5 aastat.

Lehti kogutakse õitsemise ajal, närvutatakse õhu käes ning kuivatatakse hästi tuulutatavas ruumis või kuivatis.
Säilitatakse tihedalt suletud klaas- või puunõus 2 aastat.

Lehtedel ja juurtel
on higileajav,
uriini- ja sapieritust ergutav,
rahustav,
rögalahtistav,
allergia-,
skleroosi- ja
nugilistevastane,
palavikku alandav ja
lahtistav toime.

Nad tekitavad söögiisu,
parandavad naha üldist seisundit ning
ergutavad piimaeritust rinnaga toitvatel naistel.

Võilillepreparaatidega ravitakse
alahappesusega gastriiti,
neid võetakse sisse kui mõruainet isu äratamiseks,
kui nõrka lahtistit kõhukinnisuse korral,
kui sapieritit maksa- ja sapipõiehaiguste puhul,
kui rahustavat vahendit ning
kui kuseeritit neeruvoolmete ja podagra puhul.

Rahvameditsiinis võetakse juuretõmmist, mõnel juhul ka juurelehetõmmist sisse furunkuloosi,
vistrike,
nahalööbe ja
teiste ainevahetushäirete puhul.

Võilillemahlal on üldtugevdav toime,
seda on kasulik tarvitada alahappesusega gastriidi korral. Mahl leevendab ka podagrahaige liigesevalusid.
Võilille piimmahlaga määritakse
konnasilmi ja
soolatüükaid.

Paiseleht -- Tussilago farfara

Ravimina kasutatakse paiselehe otsi ja lehti.
Lehti kogutakse juunis-juulis, kui need on veel väiksed ja pealt peaaegu paljad.
Päris noori lehti pole mõtet koguda.
Lehed tuleb kohe kuivama panna, laotades need õhukese kihina pööningule või õhu kätte.
Lehti tuleb sageli ümber pöörata, et mõlemad pooled kuivaksid ühtlaselt.
Lehti võib kuivatada ka nööri peale aetuna.
Pärast kuivatamist tuleb lehed sorteerida, eemaldada pruuniks tõmbunud ja hallitusega kaetud lehed.

Õisi koos vartega kuivatatakse kuivatis temperatuuril 50-60 °C. Säilitatakse kuivas ruumis kinnises nõus 3 aastat.

Paiselehepreparaatidel on
põletiku-,
köha- ja
astmavastane,
rögalahtistav,
pehmendav,
haavu parandav ja
spasmolüütiline toime.


Neid võetakse sisse neeru-, kopsu-, ülemiste hingamisteede-, südame-, kõhunäärme- ja seedeelundihaiguste, põiepõletiku, peavalu, tursete, müosiidi ja skrofuloosi korral, need äratavad söögiisu ja parandavad seedetegevust.


Välispidiselt kasutatakse leheputru
mädapaisete,
rinnanäärmepõletiku,
kasvajate,
furunkulite,
krooniliste haavandite ja
vesivillide puhul.

Värske lehemahlaga ravitakse
tuberkuloosi,
pikaajalist nohu (pannakse ninasõõrmeisse) ja
kasutatakse kui higistamisvahendit.

Värskeid paiselehti
pannakse haavadele,
haavandeile ja
furunkulitele,

värskeid ja kuivatatud ning peenestatud paiselehed
kiirendavad mädapaisete "küpsemist" ja paranemist.

Kuivatatud paiselehtede suits aitab
hingelduse ja hingamisraskuste korral.

Ürditõmmisega pestakse pead juuste kasvu soodustamiseks.

Harilik nurmenukk - Primula veris

Ravimina kasutatakse juurikat koos juurtega, lehti ja õisi.

Lehti ja õisi kogutakse õitsemise ajal.
Neid kuivatatakse tavalisel viisil.

Juurikaid ja juuri kogutakse sügisel, kui taim ise on juba närbunud.
Juurikas ja juured närvutatakse õhu käes ning kuivatatakse kuivatis temperatuuril 40--50 °C.


Nurmenukupreparaatidel on
rögalahtistav,
rahustav,
uriini- ja higieritust ergutav toime.

läkaköha
ja teiste ülemiste hingamisteehaiguste,
peavalu,
kroonilise kõhukinnisuse korral
ning kui vitamiiniallikat.

kopsupõletiku
bronhiidi korral
ning kui rahustit.

Friday, January 16, 2009

Paju ravimtaimena

Teaduslikud nimetused: Salix fragilis L.; etc.(rabe remmelgas ja teised; Eestis kasvab paarkümmend pajuliiki, nii puu- kui põõsakujulisi)

Süstemaatika: perek. paju - Salix; suguk. pajulised - Salicaceae

Kirjeldus: Ravimtaimena enamkasutatud pajud on remmelgad, mis kasvavad 15-25 m kõrguseks puuks. Sagedased niisketel aladel, veekogude kallastel, hõberemmelgas ka kultuuris. Õitsevad aprillis-mais.

Rahvalikke nimesid: rämmpuu, lemberpuu, paipõõsad, pao.

Mesiniku kommentaar:Lastekasvatuses, eriti vanemail aegadel, ei saa alahinnata"parkaliokste" kasutamist ravimtaimena urvaplaastri näol. Tänapäeval on see küll kõrvale jäänud - osalt printsiibi "ära löö last " levides, osalt tõhusamate koduse füsioteraapia vahendite leiutamisega.
Pajuvõsa tähtsus mesinikule on muide omaette peatükk. Sest meelindude jaoks on siidiurvad parim ravim. Ka poolsurnud kevadine mesilaspere võtab pajupõõsa kõrval elu sisse, kui taru vähegi hooldatakse.

Jalgupidi kevadises külmas vees täie jõuga õitseda suutev "rämmpuu" kaitseb - võibolla on see imelik kokkusattumus - kõige eest, mis algab jalgade külmetamisest, olgu see siis põie / neeru põletik, bronhiit, reumahoog, palavik või köha. Arusaadav, et paljud ei taha nõus olla rahvatarkusega, et hambavalu/lagunemine ja kiilaspäisus on samuti ajendatud jalgade külmetamisest. Uskugu seda (nagu ütleb Herodotos), kes tahab, siinkirjutaja on ajapikku uskuma jäänud. (Iseasi, miks mõnikord jalad külmetavad, teinekord mitte.) Nõnda on rohutundjad neidki hädasid "urvapuu" koortega parandanud.

Arvestades, kui palju rahvast kannab liiga väikeseid või muidu ebamugavaid jalanõusid, ja nendega külmal aastaajal ringi liikudes omale karjakaupa hädasid külge tõmbab, peame tõdema, et pajuvitsu vajaksid paljud inimesed - kui mitte ihunuhtluseks oma õnnetute jalgade kohtlemise eest, siis kindlasti "vesiraagpuu" koore pulbrit streikiva tervise lepitamiseks.
Soovimata muutuda pealetükkivaks, juhib mesinik lapsevanemate tähelepanu laste kasvavate jalgade tervisele - unustage selle nimel kasvõi nende sünnipäevakingid ostmata, ärge kulutage raha huvialaringide peale, jätke koolis küsitavad rahad maksmata, hoidke kokku isegi söögiraha pealt (kommidest rääkimata - vanemad pole kohustatud laste ees pugema). Ja säästetud rahaga muretsege, hinnale vaatamata, neile alati avarad ja kuivad jalanõud. Kui muidu ei saa, siis kasvõi nii suure varuga nagu Pipi Pikksuka papa seda tegi. Kasvuruumiga kingad on vajalikud selleks, et pisikeste põrguliste jalapätsud ei hakkaks võtma üks sõra, teine kabja ilmet.

Kuigi paju - ja muu botaanika - suudab mõndagi, on Murueide tütarde võimalused siiski piiratud.

Kui jutt kord lastele ja nende vanematele läks, siis kevadine pajukoore - ja üldse ravimtaimede - kogumine on neile tore võimalus midagi ühiselt ette võtta, koos kodust välja minna. Sugugi mitte kulukas võimalus muide. Saadav elamus aga - näiteks kuidas just seda pajukoort oksalt maha rullitakse (või mõne muu maarohu juures vajalik nipp), jääb kauaks toreda mälestusena meelde.

Nurmenukku või muid "lilli" üks pereisa vaevalt ka ravimtaimena eriti koguda viitsib. Pajukoore lõikamine on tegevus, mida temagi endale sobilikuks pidada võib. Sel moel on tee avatud pajuvitste uueks tulemiseks pedagoogikasse - uues rollis, mitte enam urvaplaastrina.

Kasutamine/retseptuur: Pajukoort võib koguma hakata kevadel kohe, kui koor lahti läheb. Selleks sobivad paju umbes sõrmejämedused oksad ja võrsed, peenematest pole suurt võtta, vanematel okstel on liiga puitunud koor. Mugav on pajukoort koguda kuni mõnekümne cm pikkuste juppidena, mis oksa ümbert lahti rullitakse. Kuivatatakse toatemperatuuril, näiteks hästi ventileeritud pööningul või lakas.

Et pajukoortest midagi saada, tuleb neid keeta ja enne seda soovitavalt jahvatada või hekseldada. Pooles liitris vees keetmiseks sobiv määr on ca 30 grammi, keedetakse veerand tundi, kurnatakse lebrad välja. Saadava parkaineterikka vedelikuga ei maksa liialdada, päevas võiks võtta kuni 3 supilusikatäit. Sama vedelikuga võib kuristada kurku ja suud loputada, pesta pead (šampooni lisaainena).

Sunday, September 14, 2008

Petersell

Petersell on iidne ravimtaim.
Ravimina kasutatakse kogu taime ja selle mahla, peamiselt aga lehti ja seemneid.

Parandab ainevahetust ja kahandab allergiaohtu.
Kergendust saavad neeru-, südame- ja reumahaiged.

Aitab meeste eesnäärmepõletiku korral,
kahandab turseid ja ravib põiepõletikku.
Temast on saadud abi isegi laste öise voodimärgamise puhul.

Aedpeterselli preparaate ei tohi tarvitada raseduse ajal ja nefriiti põdedes eeterlike õlide ärritava toime tõttu.

Peterselli juured ja lehed sobivad nii värskelt kui kuivatatult liha-, kala-, seene- ja köögiviljatoitude, salatite ning kastmete maitsestamiseks. Peterselli säilitatakse ka külmutatult.


Petersellijuure tõmmis :
kaks supilusikatäit peenestatud juurikaid valada üle klaasi külma veega ja lasta toatemperatuuril kaks tundi seista.
Tõmmist võetakse sisse päeva jooksul lonksude kaupa.
Ravikuur on kaks nädalat. Pärast vaheaega võib seda korrata.

Hästi mõjub värske petersellimahl, eriti kõhnumiseks ning eesnäärmepõletiku ja -adenoomi raviks.

Värske petersellimahl koos juuretõmmise ja sidrunimahlaga kõrvaldab pigmendilaigud ja tedretähed.
Juuretõmmis kaitseb nahka päevituse eest.
Värsket mahla või purustatud lehti saab kasutada putukahammustuste korral põletikuliste reaktsioonide vastu.

Peterselli lehtedest võib teha ka määret, segades peenestatud lehed võiga.
Seda salvi sobib kasutada allergia, haavandite ja haavade ravis.
Kahjustatud nahale võib asetada ka värskeid lehti.

Värske peterselli söömine on lausa kohustuslik kasvajate puhul ja vere puhastamiseks (üleliigse kolesterooli eemaldaja).

Lisaks raviomadustele on petersell levinud maitse- ja toidutaim.


Peterselli-õunasalat
75 grammi peterselli juurt,
90 grammi õunu,
25 grammi Kreeka pähkleid,
üks munakollane,
15 grammi peterselli lehti
50 grammi salatiõli.
Peenestatud aedviljadele võib lisada õli asemel ka majoneesi.
Maitsestamiseks veidi suhkrut ja soola.

Samale salatile võib pähklite puudumisel lisada kaalikat.
Maitsestamiseks kasutatakse veel tilli. Salatikastmeks sobib sel juhul hapukoor.

Thursday, September 4, 2008

Tomat

Tomatimögin
2 kg tükekdatud tomateid
500g sibulaid (poolikuid rattaid)
2 spl soola
1 spl suhkurt
16 tera pipart
1 tl jahvatadud pipart
1spl selleri lehti

keeta 30 minutit

võimalik varieerida erinevate lisadega - seekord näiteks riivitud porgand ja palju-palju suurem sibulakogus:
allikas:http://martinid.blogspot.com/


Tomatisupp:
kõigepealt kuumutada potis
ribadeks lõigutud maitseköögiviljad (porgand, seller, juurseller)
lisada kabatshoki kuubikud, tükeldatud tomatid, pisut jahu, soola
ja pisut hautada koos supilusikatäie tomatipüreega (ketshupiga)
Siis lisada vesi, keeta ja maitsestada.
Juurde hakkida kuivanud saia, sai tuleb ka röstida. Lisaks ka riivitud juust ja hapukoor.

Suppi võib teha ka kanalihatükikeste või makaronidega.
allikas:http://lillepeenar.blogspot.com/

Tuesday, August 26, 2008

Astelpaju

Üks väikene mari sisaldab endas samapalju vitamiine kui terve apelsin,seega tasub sügisese vitamiinipommina tarvitada astelpaju!

Astelpaju kui mõjusat ravivahendit on esmakordselt mainitud Tiibeti kroonikates juba 800 a. e.m.a.
Taasavastati astelpaju 1930. aastate Venemaal.
Astelpaju ravitoimet tunti ka Antiik-Kreekas, Indias ja Hiinas.
Mitu sajandit e.m.a on põhjalikult käsitletud astelpaju india pärimusliku meditsiini vedades.
Muistsetel aegadel, kui inimesed astelpaju alles tundma õppisid, ei olnudki see mitte niivõrd toit kui hinnatud ravim.
Aasia meditsiinis hindasid astelpaju raviomadusi kõrgelt ka Mongoolia koolkonnad.

Ammuste aegade ravitsejad kasutasid astelpaju peamiselt erinevate nahahaiguste, maksavaevuste ja seedekulgla probleemide ravitsemiseks.
Veidi hiljem lisandus ka astelpaju õli leevendav ja raviv toime põletuste korral. Legendi kohaselt olevat viimane raviomadus avastatud piinamiste käigus.
Nimelt märgati, et ohvri kõrvetamisel kuuma õliga paranesid viimase haavad kiiremini, kui kõrvetusõli koostises oli astelpaju viljade õli.


Raviks tarvitatakse astelpaju vilju, mahla, lehti, koort ja seemnetest saadud õli.

Vilju soovitatakse tarvitada
üldtugevdava vahendina gripi ja teiste külmetushaiguste ennetamiseks
ning pärast operatsioone ja traumasid,
liigesehaiguste ja podagra puhul,
veresoonte lupjumise ja
vegetatiivse närvisüsteemi häirete korral.
klimakteeriliste ilmingute ja häirete vähendamiseks,
kiirendab kudede taastumist,
soovitatakse teda mao-, kaksteistsõrmiku- ja soolehaavandiste ning
pärakuveenikomude ravimiseks.
Alahappesusega gastriidi, loiu seedetegevuse ja kõhukinnisuse korral kasutatakse viljadest pressitud mahla toidu juurde.
Aneemia korral tarvitada astelpaju vilju igal viisil.
Pärast operatsioone ja traumasid,
asteeniliste seisundite ning
intoksikatsioonide korral

Astelpaju õli kasutatakse vigastatud kudede taastumise kiirendamiseks,
pahaloomuliste kasvajate kiiritusravis kaasneva ravimina,
üldtugevdava vahendina pärast operatsiooni ning
kehvveresuse korral.

Välispidiselt on astelpajuõli tarvitatud
naha ainevahetuse korrastamiseks nahapõletike, ekseemide ja põletuste puhul.
Õliga on saadud häid tulemusi ka maksa ainevahetushäirete (alkoholimürgistuse) ravimisel.

Astelpaju lehtede tõmmis tugevdab juukseid, kõrvaldab kõõma ja taastab brünettide loomuliku juuksevärvi.

Gripi raviks tuleks veerandile klaasile astelpajumehule lisada kuuma vett ning juua kuni kaks klaasi päevas.
Samuti saab gripi korral abi astelpaju lehtedest valmistatud teest.
Tee valmistamiseks võetakse 1 supilusikatäis ürti, lisatakse keev vesi ning lastakse 10 minutit tõmmata. Seesugust teed tuleks külmetuse korral juua pool klaasi kaks korda päevas.

Gripi või külmetuse ennetamiseks piisab ühest klaasist mehujoogist või poolest klaasist ürditeest iga päev.
Samuti on heaks vitamiiniallikaks süüa vähemalt 100 grammi tooreid vilju päevas.


Astelpaju sobib säilitada nii sügavkülmas, kuivatatult kui ka mehu, mahla või toorhoidisena.

Astelpaju õli võib valmistada ka kodus.
Selleks tuleb mahl marjadest eemaldada (pressida, purustada-sõeluda, aurutada) järelejäävad seemned ja kestad tuleb kuivatada ja peenestada (kohvimasinaga) ning lisada neile mahult poolteist korda rohkem taimeõli.
Segu jätta toatemperatuurile seisma 2-3 nädalaks, seda aeg-ajalt segades.
Siis tuleb sademest eemaldada vedelik.

Mahla saamiseks tuleb see marjadest välja pressida, pudelitesse villida ja 80 kraadi juures 20 minutit pastöriseerida.

Toorhoidise tegemiseks purustatakse pestud viljad puust nuiaga ja hõõrutakse segu läbi sõela, lisatakse kahekordne kogus suhkrut, segatakse, pannakse purki, peale riputatakse kiht suhkrut ja kaanetatakse.

Siirupi valmistamiseks tuleb 1 kg purustatud marju valada üle ¾ liitri kuuma veega. Nõu sulgeda õhukindlalt kaanega ja hoida 24 tundi pimedas külmas kohas.
Seejärel lisada maitse järgi kuni 1 kg suhkrut ja 3 tl sidrunimahla. Pudeleid kuumutada koos siirupiga 70 kraadi juures 20 minutit.

Värskendav jook: 1 klaasi vee või piima sisse panna 4 spl purustatud marju või 2 spl pressitud mahla, soovi korral lisada suhkrut või mett.


Toiduks
Lihatoitude garneeringus ja toorsalatites on asendamatu.

Astelpaju marjadest võib valmistada keedist või tarretist,
veini ja
tarvitada kala- või lihatoitude maitsestamiseks.
Kesk-Aasias süüakse marju koos juustu või piimaga.

Astelpaju lisandina annab tootele erksa värvuse, omapäraselt hapuka maitse ning mitmeid plusse tervislikkuse poolest.
Hästi passib astelpaju viljaliha kokku piimatoodetega, näiteks kohupiimakreemidega, jäätisega, jogurtitega ja isegi kohukestega.
Astelpaju mahla lisatakse ka erinevatele segumahladele, nektaritele ja jookidele.
Purustatud ja kuivatatud astelpaju viljade jahuga rikastatakse erinevaid tervislikke pagaritooteid (leibu, sepikuid, saiu).
Kondiitritoodetes lisatakse neid kookidele ja tortidele.
Kuivatatud viljatükikesed sobivad müslidesse.
Kombineerides astelpaju vilju, õli ja mett saadakse omalaadse maitse ja tervislike omadustega hõrgutis.
Astelpajulisand on jõudnud isegi sellisesse tootesse nagu sinep.

Hoopis omalaadseks tooteks viimases valdkonnas on aga Eestis toodetav astelpaju lisandiga saunamesi.

Viljalihast valmistatkse kõrge väärtuse-, meeldiva maitse- ja suure vitamiinisisaldusega hoidiseid, mis sobivad kosutusvahenditeks haiguste ja dieetide korral.
Toodetakse ka kõrgekvaliteedilisi likööre ja napse.


Kuidas kasutada, elust enesest...
...lihtsalt muljuda mahl välja ja anda lastele, minu lapsed aga liiga väikesed- 4 ja 2 ja nende jaoks vist nii liiga mõrkjas...



mina teen samamoodi - panen tassipõhja umbes peotäie marju, soe vesi peale
lasen üles sulada
siis teen kahvliga katki ja kallan tassi vett täis
lisan mett ja imehea
vahel teen nii kuuma, vahel külma joogi



võib panna mee asemel suhkrut, võib purustada köögikombainiga, kuidas soov on



lisaks saab marju lisada purustatult jogurtile (maitsestamata saida jogurt ntx - mahetoodang, tervislik), kohupiimale, küpsetada kooki - imemaitsev + tervislik
astelpaju pole mitte niivõrd mõrkjas, kuivõrd hapu, aga selle vastu saad abi meest v suhkrust



kõige kasulikum on neid süüa meega, kas siis terved marjad meega või pressid katki, väga hea on. ja kasulik, aga tuleks mitte korraga süüa palju, vaid natuke ja regulaarselt. siis pole rohtu vaja osta sügisel-talvel



Mina valasin oma viimase külmutatud pooliku karbi astelpaju marju poolikusse meepurki-sai sama hea kui sügisel kohe värskena meega pooleks panin.Need sügisesed purgid juba tühjad ja nii tuligi isu veel mee/astelpajumarjade järele.



Teen suht magusa tarretise ja valan külmunud marjad sisse. Kiiresti jahtub magustoit ja marjad on selliselt imehead. Isegi lapsed söövad nii, et muid magustoite polekski olemas.



mina purustan saumiksriga marjad, pressin mahla välja ja panen jääkuubiku kottidega sügavkülma. Talvel joob terve pere klaasitäie kahest kuubikust, leigest veest ja meest kokku segatud jooki iga päev.
Pressimisest jäänud marja kestad ja seemned kuivatan ära, jahvatan kohviveskiga peeneks ja lisan seda jahu tema tervislikkuse tõttu hakklihale, kookidesse, putrudesse jne.



Ühe pisikese pudeli likööri teeks ka vist veel. Noh et marjad koos suhkru ja viinaga pudelisse ja seisma. Üks aasta tegin vaarikatest. See oli küll väga nämma jook.